Kalajahu töötlevas tööstuses on "värskus" toote kvaliteeti määrav kriitiline tegur. Värskuse põhinäitaja on lenduv aluseline lämmastik (VBN)-leeliseliste lämmastikku sisaldavate ainete kategooria, nagu ammoniaak ja amiinid, mis tekivad valkude lagunemisel. See tähendab, et ammoniaak ei ole töötlemisettevõttes pelgalt keskkonnasaasteaine; see on tooraine kvaliteedi otsene näitaja.
1. Kust tuleb kalajahu töötlemisettevõtetes olev ammoniaak?
Nendes taimedes sisalduv ammoniaak pärineb kahest peamisest allikast: toore kala enda lagunemisest ja kõrgel temperatuuril{0}}lagunemisest töötlemise ajal. Kalajahu on valgurikas; ensüümide ja bakterite mõjul lagunevad valgud lenduvate lämmastikku sisaldavate ainete, nagu ammoniaak ja trimetüülamiin, tootmiseks. Järelikult, mida madalam on kalajahu värskus, seda suurem on VBN väärtus ja seda suurem on ammoniaagi eraldumine. Riiklik standard GB/T 19164-2003 sätestab järgmised VBN-i piirangud: Special Grade Vähem või võrdne 110 mg/100g; I aste: 130 mg/100g või vähem; ja II/III aste 150 mg/100g või vähem. Mida värskem on tooraine, seda väiksem on ammoniaagi eraldumine töötlemisel. Kõrgel temperatuuril, nagu keetmine, pressimine ja kuivatamine, põhjustab valkude kiirenenud lagunemine märkimisväärses koguses ammoniaagi eraldumist. Uuringud näitavad, et kalajahu lagunemine tekitab peamiselt ammoniaaki, amiine ja väävlit sisaldavaid ühendeid, mille tulemusel valitakse ammoniaagiandurid kalajahu värskuse jälgimise põhikomponendiks.
2.Millised on ammoniaagi ohud personalile ja tootmisele?
Kalajahu taimede heitgaasides sisalduv ammoniaak võib põhjustada hingamisteede ärritust ja silmade põletusi. Piirkondades, kus ammoniaak kipub akumuleeruma-nagu töötlemistsoonid ja tooraine ladustamine,-pikaajaline-kokkupuude madalate kontsentratsioonidega võib põhjustada kroonilisi kahjustusi töötajate hingamis- ja närvisüsteemile. Kuidas ammoniaaki jälgitakse?
(1).Kaasaskantavad ammoniaagidetektorid:
1) Rutiinsed ohutusülevaatused ja kiire tõrkeotsing: töötajad saavad seadet kaasas kanda, et viia{1}}ülevaatused läbi tootmispiirkondades, tooraineladudes ja torujuhtmete klapiühendustes; kui tuvastatakse näitude ebanormaalne tõus, saab lekkeallika kiiresti kindlaks teha. Seda kasutatakse ka keskkonnaohutuse tagamiseks enne selliseid ülesandeid nagu seadmete hooldus või paakide kontrollimine.
2) Sisenemine suletud ruumi: "Sisenemiskatse" läbiviimine kaasaskantava detektoriga enne paakidesse, kanalisatsiooni või keldritesse sisenemist, kus võib koguneda ammoniaak, on personali ohutuse tagamise oluline samm.
3) Hädaabile reageerimine: lekkekahtluse korral saavad ohutustöötajad seadme viivitamatult sündmuskohale tuua, et kiiresti kindlaks teha saaste ulatus ja kontsentratsioon, mis on aluseks hilisemaks otsuseks{1}}.
(2).Fikseeritud ammoniaagi gaasidetektor
Kaasaegsetele kalajahu töötlemisettevõtetele pakuvad töökindlamat lahendust fikseeritud ammoniaagidetektorid. Paigaldades võrguseireseadmed võtmekohtadesse-, nagu tootmisalad, tooraineladu, kuivatustsoonid ja külmhooned,-võivad rajatised tagada pideva 24-tunnise jälgimise. Andmed edastatakse reaalajas kesksesse juhtimisruumi ning integreeritakse väljalaske- ja häiresüsteemidega. Kui kontsentratsioonid ületavad ohutuspiire, aktiveerib süsteem automaatselt avariiventilatsiooni ja käivitab personali ja seadmete kaitsmiseks häired.
Fikseeritud ammoniaagidetektorite eelised seisnevad nende võimes pakkuda pidevat, statsionaarset ja{0}}piirkonda hõlmavat katvust. Need sobivad ideaalselt paigaldamiseks kohtadesse, kus on teadaolevad püsivad lekkeriskid (nt kompressorid ja mahutite alad), võimaldades ööpäevaringset jälgimist-- ning integreerimist häire- ja ventilatsioonisüsteemidega.
3.Tuvastamisvahemik:
Kalajahu tootmistsehhides tekib kõrge ammoniaagi kontsentratsioon selliste protsesside käigus nagu keetmine ja kuivatamine. Heitgaasi allikas (eriti kui tooraine on värske) võib ammoniaagi kontsentratsioon ulatuda 100–200 ppm või kõrgemale. OSHA seab ammoniaagi lühiajaliseks-kokkupuute piiriks 35 ppm ja 8-tunniseks ajaga kaalutud keskmiseks lubatud kokkupuute piiriks 50 ppm. Instrumentide puhul, mille mõõtevahemik on 0–100 ppm, seatakse häirelävideks tavaliselt 25 ppm (madal häire) ja 50 ppm (kõrge häire); see tagab viivitamatu hoiatuse tasemete ületamisel ja vastab ohutusnõuetele.
Meie fikseeritud ammoniaagidetektorid võimaldavad pidevat,{0}}reaalajas jälgida atmosfääri ammoniaagi kontsentratsiooni. Need käivitavad kohesed heli- ja visuaalsed häired, kui tasemed ületavad seatud piirmäärasid, ja neil on 4–20 mA ja RS485 Modbus väljundid. Neid ammoniaagigaasidetektoreid saab ühendada kontrolleritega reaalajas andmeedastuse ja väljatõmbeventilaatori jaoks või edastada andmeid pilve- või DCS/PLC-juhtsüsteemidesse.